Tartu linn pole suutnud tõendada, et oleks linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone jaoks üldse kaalunudki Keskparki säästvaid asukohti. Siin on toodud pargi säilitamise pooldajate küsitluses enim toetust kogunud asukohad koos linna-, riigi- ja eramaa pindalaga piirkonnas ning ehitamise tehniliste võimaluste selgitustega. Iga ala võimaluste avamiseks on lisatud tsitaat arhitektuurikonkursilt.
Plaanitav kultuurikeskus peaks üldplaneeringu järgi mahtuma 8840 m² pinnale, linna mitte-ametlik lubadus on, et saadakse hakkama 7111 m² hoonestamisega. Ametlikke kriteeriume kultuurikeskuse asukohale pole linn sõnastanud, kuid osutatakse, et tegu peaks olema käidava kohaga linnakeskuses, oluline on ligipääsetavus võimalikult paljudele inimrühmadele jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga, sj üleriiklikult tähtsa kultuuriobjektina ka väljastpoolt Tartut tulijatele. Ka on oluline hoone aktiivne seos juba olemasoleva linnaruumiga, võimalik sünergia muude asutustega ning eri linnaosade potentsiaaliga.
Seega räägime kultuurikeskuse puhul orienteeruvalt 7000-8000 m² pindadest linnakeskuses, hästi ligipääsetavates kohtades, mis haagivad linna olemasoleva loogikaga ning loovad võimalused täiendavaks arenguks. Kultuurikeskus luuakse linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi kaasajastamiseks, millest esimene on linna ja teine riigi alluvuses, keskusse plaanitakse ka muid avalikke funktsioone. Seega on igati avalikes huvides, kui keskuse jaoks kasutatakse kas linna või riigi maad või mõlemat kombineeritult. Ka pole ebaharilik koostöö eraomanikega.
Alternatiivid oleme esitanud võimalikult neutraalselt, poolt- ja vastuargumente omalt poolt lisamata — need on oodatud temaatilise postituse alla meie Facebooki grupis.
Holmi kvartal, alternatiivne asukoht Atlantise juures, riigimaja asemel
Linn 6949 m², riik 7021 m², linn/riik 3646 m², era 7855 m²
Ka arhitektuurikonkursi järgi on siia plaanitud avalikke hooneid, nt riigimaja eri riigiasutuste jaoks, seega oleks kultuurikeskuse ehitamine kooskõlas linna plaanidega. Linna maast 5106 m² on Emajõe kaldal, kuhu hoonet ehitada ei saa, kvartalisse ehitamine eeldab ka osast haljastusest loobumist, kuid 3646 m² maast on sihtotstarbeta ning selle kasutuselevõtmisel ja kaldavööndiga kombineerimisel on ehitamiseks mitmesuguseid võimalusi. Ka on loomulik teha parima tulemuse saavutamiseks koostööd eramaa omanikega.
Holmi kvartali arhitektuurivõistluse võidutöös iseloomustatakse piirkonda nii:
Tänasel päeval on linnaehituslikult olulisim aspekt Holmi kvartalis tulevase hoonestuse ja avaliku ruumi avamine jõele, kvartali ja jõe omavaheline orgaaniline sidumine uuenenud tingimustes. Kõigist planeeringu visioonidest kavandatavatest hoonestusmahtudest ja avalikust loodavast linnaruumist on tagatud silmside jõesihiga, samuti üle jõe vaadeldava endise Puuturu/Söögituru aladega. /—/ Praeguseks välja kujunenud pargimaastikul Holmi kvartalis on välja kujunenud teatav traditsioon avalike ürituste läbiviimiseks. Esitatud visioon pakub välja lõuna-õhtusuunalisele kaldatrepistikule rajatud, osaliselt katustatud avatud linnaruumi, mis sobibulatuslikeks väliüritusteks, etendusteks, kontsertideks.
Turusild, alternatiivne asukoht Sadama kvartalis, Annelinna lävel
Linn 21 227 m², riik 4813 m², era 19 023 m²
Siin on 21 227 m² linna maad, 4813 m² riigi maad, 7407 m² üldkasutatavat eramaad, piirkonnas on plaanitud olulised muutused, saab kombineerida avaturgu, sadamateatrit, sadamat ennast jt asutusi, ala paikeb Annelinna suunalise kergliikluse tuiksoonel ja bussijaama vahetus läheduses. Piirkonnas valdab praegu asfalt ja parklapinna hoonestamisel pole vaja loobuda haljastusest.
Linnal on plaanis siia rajada peamiselt elamuid ja ärihooneid, kuid Sadama kvartali arhitektuurikonkursi järgi ka teatrihoonet:
Samas on alal just tänu eelmainitule suur potentsiaal: see on kergliikluse transiitkoridorina aktiivselt kasutatav; turg on oluline tõmbekeskus ja teater toob kvartalisse ka õhtuseid külastajaid. Kallasrajale pööratuna paneb teatrihoone funktsioon märkama jõge ja vaadet sellele kui väärtuslikku ruumielementi. Võistlusala iseloomustab mitmekülgselt märksõna LAVA – oma asukoha ja funktsioonide tõttu on piirkond hästi vaadeldav. Seestpoolt tähistavad lava avaturg ja teater, aga ka jõe kaldad, mis pakuvad vaateid väljapoole Sadama kvartalit. Võistlusala on ka Ülejõelt väga hästi vaadeldav, mistõttu on oluline tekkiva hoonestuse kesklinlik ja atraktiivne karakter.
Magistri parkla juurdeehitus, linna varasem plaan
Linn 5475 m², riik 345 m², era 351 m²
Kogupinda on umbes 6927 m², üks õnnestunud konkurss, mis linna eksimuste tõttu ehituseni ei jõudnud. Alale rakenduvad muinsuskaitse poolt ettenähtud piirangud, kuid varasemalt eelistatud lahendusena on asukohal kindlasti perspektiivi. Asutuste ühendamisel tuleb ruumilahendused ümber mõtelda, mistõttu sõltuvad võimalused suuresti asutuste ühisest tulevikunägemusest.
Siiski on sellel asukohal ilmselt kõige rohkem ehituslikke piiranguid ja arhitektuurikonkursi võidutöös kirjeldatakse väljakutseid nii:
Raamatukogu ja kunstimuuseumi hoone on Tartu südame, jõekalda ja tulevase kultuurikvartali uus maamärk, mis võimendab nii selle konkreetse koha kui ka kogu linna kuvandit. Uue kuvandi aluseks on tavadest vaba ruumikontseptsioon, mis tugineb loodusvorme järgival integraalsel geomeetrial. Koha ruumipotentsiaali, milleks on eelkõige väljakujunenud linnaruum, on hoone kavandamisel ära kasutatud sünteesiva üldistusega ning on „üle kirjutatud“ uue arhitektuuri, linnaruumiliste ja maastikuliste lahendustega.
Alates 2018. aastat on alale plaanitud parkimismaja.
Keskpark, linnavõimu praegu soositud asukoht
Linn 21 539 m²
Pargi Vabaduse puiestee poolse osa hoonestamine vastavalt üldplaneeringule tähendab hinnanguliselt poolest pargist loobumist ja rohevõrgustiku olulist katkestamist. Linn on asunud mõtlema hoone alternatiivsetele asenditele pargis ja laiemalt, kuid Kaubamaja mõõdus hoone paigutamine parki tähendab igal juhul Keskpargi kui südalinna ainsa suuurema tervikliku pargiala ja universaalse rohepuhvri kadumist. Linna plaanid kultuurikeskuse rajamisel on läbimõtlemata ja lubadused korvata loodusala kadumist teiste rohealade väärindamise või kliimapositiivse hoone ehitamisega ei kannata kriitikat.
Linn ise kirjeldab riigikogule esitatud rahataotluses Keskpargi hoonestamise perspektiivi nii:
Südalinna kultuurikeskusest saab kõigile linnaelanikele ja Tartu külalistele mõeldud kultuuriga sisustatud kvaliteetne avalik ruum Tartu südames – vanalinna ja n-ö uue keskuse vahelisel alal. /—/ Koos ümbritseva roheala ning üle Vabaduse puiestee laiuva Emajõe kaldaga, mis kõik arhitektuurse lahenduse abil tervikuks sulanduvad, kujuneb sellest külalislahke ja läbimõeldud avalik ruum. Eesmärgiks on kujundada keskkond, kuhu kõik on oodatud – uudistama, kohtuma, tööd tegema või niisama olema.
Plaanis on muuta linnaplatsiks ka Matteuse purskaevu haljasala, mis lisab alale hinnanguliselt 206 m².