Siin on alustuseks meie korrigeerivad vastused küsimustele, mida paneb linn kodanikele suhu oma kampaanialehel. Lisame aja jooksul ka vastuseid tõsisematele küsimustele Keskpargi, kultuurikeskuse ja linnaplaneerimise teemal.
“Kas linlaste arvamus ei loe?”
Kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku raames 2015. aastal esitasid oma ettepanekud 160 inimest ja organisatsiooni, esitatud ettepanekutest hinnanguliselt poole moodustasid üleskutsed Kesklinna parkide pindala mitte vähendada ja neisse mitte ehitada. Linn vastas kõigile sisuliselt ühtemoodi viitega vastusele lk 11-16, kus õigustati parkide hoonestamist linna tihendamise eesmärgiga. Kesklinna parkide mahu vähendamise vastu võtsid sõna ka Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Roheline Liikumine, linnale esitati 2716 allkirjaga petitsioon, mis kutsus parke säilitama. Ka esitas üleskutse parkide- ja haljasalade pindala mitte vähendada Tartu keskonnasäästliku arengu kava Agenda 21 linnapoolne koostaja Irja Alakivi.
Sotsiaaldemokraatide, keskerakonna ja reformierakonna linnavalitsus kehtestas volikogus hoolimata vastuseisust 10. juunil 2016 Kesklinna üldplaneeringu, mis lubas hoonestada poole Keskpargist. Hiljem planeeringut täiendatud pole ja see on muudatusteta üle kantud linna üldplaneeringutesse.
“Kas üle jõe, Atlantise kõrval asuv park pole selleks sobivam paik? Miks ei võiks südalinna kultuurikeskust üldse Atlantise asemele ehitada?”
Linn ütleb, et Holmi kvartalis, kus asub Atlantise maja, ei ole piisavalt linnale kuuluvat maad. Kuigi linnale kuulub Holmi kvartalis Fortuuna vallil tõepoolest väike tükk maad, kuulub riigile seal kõige suurem krunt. Kunstimuuseum on riigiasutus, mida oleks täiesti loogiline riigi krundile paigutada. Linnaraamatukogu paigutamisele riigiasutuse hoonesse ei ole mitte mingisuguseid omandiõiguslikke takistusi.
“Miks kavatsetakse parki mingi betoonkolakas ehitada?”
Linnavalitsus väidab, et eesmärk on ehitada parki sobiv puidust kliimaneutraalne hoone. Tuleohutuse seadus aga ei näe ette võimalust ehitada puidust raamatukogu ja muuseumihoonet, mis oleks kõrgem kui kaks korrust. Praegu ei ole teada, kuidas see probleem lahendatakse. Ka on selge, et puidust hoone ei asenda pargi looduskeskkonda ega saa selle kadu korvata.
“Kui suur see maja olema saab, kui üldplaneering näeb ette 50% pargi mahust?”
Linnavalitsus väidab, et südalinna kultuurikeskuse projektiga on hoone mahuks planeeritud mitte rohkem kui 1/3 pargialast. Kuna hoone üldpinnaks on seatud 22 000 m², peab see olema vähemalt 3-korruseline. 1/3 pargist on kõigist võimalikest variantidest kõige ruumisäästvam. Hoone võib tulla kuni 42% pargi krundist. Kuna pargi krundi sisse on arvestatud ka Küüni tänava asfalteeritud kõnniteed, siis on võimalik, et hoone võtab enda alla rohkem kui poole praegusest haljastatud alast Keskpargis.
“Miks on südalinna vaja suurt parkimismaja, see ju kutsub inimesi rohkem autoga sõitma?”
Linnavalitsus väidab, et maa-alust parkimiskorrust on vaja keskuse enda vajaduste jaoks. See ei vasta tõele, sest kultuurikeskuse parkimisnõuded on palju väiksemad. Kesklinn vajab vähem autoliiklust, mitte rohkem! Kesklinnas peab olema tagatud mootorsõidukite ligipääs majadele ja ühistransport, neist kumbki ei vaja parklat.
“Kas parki ääristavad puud plaanitakse ka maha võtta ja majaga suletakse roheline vöönd?”
Linnavalitsus väidab, et rohevõrgustiku toimimine sõltub hoone arhitektuurikonkursist, aga see on vale. Kesklinna üldplaneeringuga määrati Vabaduse puiesteega külgnev pool Keskpargist ehitusaluseks alaks ning selle hoonestamisega katkestatakse Emajõe rohekoridori ainus otsene side Toomemäe ja Lillemäe parkidega. Linn pole selgitanud, mis tingimusi seatakse arhitektuurikonkursile rohevõrgustiku sidususe tagamiseks ning on vastava kriitika põhjendusteta tagasi lükanud. Eestimaa Looduse Fond on osutanud ettepanekus planeering kinnitamata jätta, et “vaid alleed ja puuderibad ei ole piisavad rohevõrgustiku sidususe tagamiseks ning liialt väikesed haljasalad võivad kujuneda ökolõksudeks”.
Kesklinna rohevõrgustikku löödi esimene suurem lõhe Kohtumaja ehitamisega Lillemäele 2002. aastal, Keskpargi hoonestamisega katkestatakse oluliselt sidet Emajõe kui linna peamise ökotaristu ja looduspargina kaitse all oleva Toomemäe vahel. Kesklinna parkidel puudub terviklik hoolduskava, kehtivas üldplaneeringus nimetatakse rohevõrgustiku tähtsaima tuumiakalana Toomemäge koos Kassitoomega, kuid osutatakse, et “Toomemäge ja selle ümbrust aga ei ole kavandatud rohevõrgustiku ühenduslülina”. Ainsana ongi hoolduskava kaitsealusel Toomemäel, kuid selles rõhutatakse, et viimase kümne aasta trend kaitsealuses looduspargis on elurikkuse vähenemine, hoolduskava eesmärgiks olev elurikkuse suurendamine on “raske väljakutse nii kaitseala valitsejale kui Tartu linnavalitsusele”.
Pärast Kesklinna üldplaneeringu kehtestamist ja ülekandmist linna üldplaneeringusse on Kesklinna parke käsitletud eraldiseisvate haljasaladena, mille pindala vähendamist ja sidususe katkestamist püütakse korvata elurikkuse saarekseste kureerimisega ja õigustada linna tihendamisega. Väljapanekul olevas üldplaneeringus räägitakse küll “Kesklinna parkide süsteemist”, kuid ei sisustata seda terminit ega käsitleta parke osana ökosüsteemist, st terviklikust ja toimivast rohevõrgustikust. Kesklinna parkidega toimuv on tüüpiline näide rohevõrgustiku allavandumisest arendussurvele nagu seda dokumenteerib viimane Eesti inimarengu aruanne.
Eesti Rohelise Liikumise ettepanekutega üldplaneeringusse saab tutvuda siit ja Eestimaa Looduse Fondi ettepanekutega siit.
“Miks on Süku vaja ehitada just parki?”
Linnavalitsus väidab, et hoonet on võimalik sinna asukohta rajada ka nii, et oluline osa olemasolevast Keskpargist säilib. Paraku ei ole see nii. Hoone ehitustegevus toimub mitte ainult hoone pinnal, vaid ka selle ümber. Maha võetakse vähemalt pool pargi kõrghaljastusest. Vajalikud on ka avariiligipääsud hoone igalt küljelt, liiklemisruum hoone ümber (jalgrattaparklad, kõnniteed). See hoone on selle Keskpargi jaoks liiga suur. Ehitamise tagajärjel säilib kultuurikeskust teenindav haljasala, mida ei saa pidada iseseisvaks pargiks.
Linna põhjendused parki ehitamiseks on pigem vabandused, ilusaid pildikesi maalides püütakse leevendada kahjusid ja veenda, et midagi hullu ei juhtu. Tegelikult on olnud parki ehitamine halb mõte esimesest hetkest, keskse südalinna pargi kaotamine eirab linna rohelise arengu eesmärke ja on vastuolus tänapäevaste linnakujunduse põhimõtetega.
Pargi hoonestamine tuli 2014. aastal uuesti kõne alla, kuna linn ei suutnud 2012. aastal edukalt korraldada kultuurikeskuse ehitamist Magistri tänavale. Ehitusala nihutamisega haljasalale püütakse vältida keerukust, mis kaasneb muudel kruntidel ehitamisega juba kehtivate tingimuste, kokkulepete või seonduvate ärihuvidega. Linn pole sõnastanud, mis kriteeriumidest lähtuvalt on park võrreldes teiste asukohtadega hea valik, pole avaldanud ega ilmselt ka teinud süstemaatilist analüüsi alternatiivsete asukohtade kohta.
Parki ehitamise peamised põhjused on majanduslikud ja linn üritab seni puutumata ala hoonestamisega endal elu lihtsamaks teha.