Aasta pärast meie kaebust ja linnavõimu korduvaid katseid arutelust põigelda kinnitas lõpuks ka Riigikohus, et halduskohus peab üldplaneeringu puudujääke sisuliselt arutama. Teadsime algusest peale, et meil on õigus ja linnarahva toel paneme õiguse maksma ka Keskpargi küsimuses.
Riigikohus otsustas, et meie kaebus polnud mitte ainult esitatud tähtaegselt, vaid rohkem kui kahenädalase varuga. Vaevalt tuli see üllatusena linnavõimule, kelle kogu tegevust kultuurikeskuse asukoha otsustamisel iseloomustabki avalikkuse tahtlik eksitamine ja arutelu blokeerimine pahausksete juriidiliste võtetega. Loodame halduskohtu sisulistest aruteludest selgust, kas pole mitte samasugustel õiguslikel savijalgadel ka Keskpargi hoonestatava ala suurendamine aegunud keskkonnamõju hinnangu alusel.
Kultuurikeskust ei saa rajada valedele
Plaan taashoonestada Keskpark endise Kaubahoovi ulatuses võis olla vastuvõetav 2000ndate alguses, mil linnakeskus oli veel suuresti täis ehitamata. Linnavõim otsustas 2004. aastal neist plaanidest siiski loobuda ja säilitada pargi täies mahus. Vanad plaanid ilmusid aga uuel ja nüüd juba pahaloomulisel kujul taas välja 2012. aastal, mil kukkus linnavõimu süül läbi arhitektuurikonkurss kultuurikeskuse rajamiseks Magistri tänavale.
Oma vigade ja maine parandamise tuhinas suurendati järgnenud üldplaneeringu aruteludes Keskpargi hoonestusala 50 protsendi peale – ja seda ilma täiendava keskkonnamõju hinnanguta!
Pargi sellises mahus hoonestamine oli vastuolus nii toona kehtinud keskkonnanõuete kui ka avalikkusele antud lubadustega. Kuid veelgi olulisem on hoonestamisplaanide vastuolu tänapäevaste nõuetega elukeskkonnale, mida väljendavad riigi ja linna enda eri arengudokumendid, sh möödunud aastal vastuvõetud kliimakava. Keskkonnanõuete eiramise joonib alla, et linn hoolimata oma lubadustest juba 20 aastat vältinud rohealade teemaplaneeringu koostamist, mis välistaks sellised õigustamatud kannapöörded.
Rohealade teemaplaneeringut nõuab tänapäeval ka Euroopa Liidu elurikkuse strateegia.
Linnavõim on blokeerinud sisulist debatti neil teemadel nii linnavolikogus, avalikes aruteludes kui ka oma vastustes linnaelanike arupärimistele ja petitsioonidele. Riigikohtu otsus annab märku, et avalikkust eksitavad tõlgendused eri tähtaegadest, arengudokumentidest ja elukeskkonna nõuetest ei pruugi kehtida väljaspool linnavõimu enda soovmõtlemist.
Sellele loodamegi saada kinnitust halduskohtust, mis nüüd juba aasta kestnud venitamise järel on kohustatud meie kaebust lõpuks sisuliselt arutama. Me pole kohtuvõitlustes üksi, sest meiega sarnastel alustel vaidlustasid üldplaneeringu Ujula tänava elanikud linna enda vanemjuristi eestvedamisel. Ka selles vaidluses pole veel lahendusele jõutud.
Anneta kohtuprotsessi toetuseks!
See on meie esimene suurem võit kohtuteel, kuid sisuline kohtuvaidlus Keskpargi hoonestamise üle ootab alles ees. Seejuures on linn palganud meie endi maksuraha eest meiega vaidlemiseks maineka advokaadibüroo ja kuigi meid on seni saatnud edu, vajame edaspidi üha enam pädevat juriidilist tuge.
Saame endale õigusnõu lubada, kui annetate kaebuse esitanud MTÜ Päästame Tartu Keskpargi arvele
EE547700771007068552mistahes endale jõukohase summa.
Spetsiaalselt Keskpargi päästmiseks asutatud mittetulundusliku ühingu ainuke ja peamine eesmärk on “tagada Tartu Keskpargi säilimine tervikliku pargi ja avalikult kasutatava rohealana ning esindada selleks linnaelanikke nende ühiste huvide kaitsel”. Kasutame annetusi rangelt sihtotstarbeliselt.
Toetame ettepanekuid kultuurikeskuse rajamiseks vähendatud mahus juba varem sobivaks hinnatud asukohta Magistri tänaval või volikogus nüüd üha sagedamini pakutavat asukohta lammutamisele mineva Sadamateatri piirkonnas. Kultuurikeskusele on südalinnas küllalt asukohti, mis ei sunni meid tooma ohvriks oma elukeskkonda ega tervet mõistust.
Annetage meie kulude katteks, sest arutelu halduskohtus tõotab tulla väga tehniline ja Keskpargi saame lõpuks ikkagi päästa vaid üheskoos!